All is well in lalaland vol something

Need hetked, mil unenägu tundub liigagi kummaline, ärkad võpatusega ja tahaks vaid peast kinni hoida: mis see nüüd oli. Eile päeval täpselt selline moment ründas. Unenägu meenutas justkui liiga pikka vaatust Pedro Almodóvari filmist. Ja paraku mitte sellisest, kus Penélope Cruz särab, vaid midagi "Bad Educationi" stiilis.
Siiani tulevad külmavärinad peale.

Aga muidu nädalavahetusest. Ei olnud hall, ei olnud roosa, oli midagi vahepealset. Pigem positiivne. Suutsin vist oma lühiajalise rahutusega rahu sõlmida. Kõik on hästi - kui stamplikult ja igavalt see kõlab. Ohh õudust.

Homme ja ülehomme jaanide lainel. Mulle meeldivad need tuttavad, kes nõustuvad: mis ses ikka nii erilist on, lihtsalt üks järjekordne põhjus, miks pudelitelt kork maha keerata ja pisut rasvast toitu põske ajada. Aga samas, meelde nad ilmselt ikkagi jäävad pisut enam kui tavaline reede või laupäev.
Ise plaanin homme Raasikule sõita, siis väike põige Kiidu, siis ühte väikesesse kohta Tallinna-Tartu maantee ääres.
Näis.

Kui liiga palju plaane teha, jõuad vaid ummikusse. Ma ei hakka meenutamagi, et mul oli kunagi ise kümneaastaku plaan olemas. Maisi kasvatada ei tahtnud, aga mitmed asjad olid sätestatud küll. Praeguseks olen ilmselt pea kõiki sätteid rikkunud, aga see ei häiri.

Kõik praeguseks.