Rerun

Järjekordne mõtteobadus: laiskus on asjalikkus ilma näilise eesmärgita.

Ent tegelikult, mõned mõtted seoses olematu sünnipäevaga (tuleval aastal on õige päev kah, siis ehk tähistan).
Järjekordne aastake möödus kiiresti. Võiks öelda, et juhtus palju, aga nii ja naa.
Tähelepanekud.

Kui midagi ei toimi, tuleb seda tunnistada. Midagi muuta. Oma harjumustest kümne küünega kinni hoidmine ei ole alati parim lahendus.
Muidugi, öelda seda tõdemust on lihtsam kui järgida. Nii eraelus kui muudel rinnetel.

Haridusteed saab tallata vaid vabatahtlikult ja kirega. Sunniviisiliselt (ma ju pean, ühiskond nõuab, pean teistele tõestama, paberit on vaja – ei).

Totaalne armumine esimesest silmapilgust on võimalik. Totaalse armastuse ja silmapilkude seose kohta andmed puuduvad. Armastus on üldse selline keeruline mõiste…

Võlg on võõra oma! Siiski flirtisin esimest korda tõsiselt mõttega pangaga abielluda. Igavikulised plaanid… Siiski jäi abielu sõlmimata (veel?).
Võlg on võõra oma ka tulevikus, kuid kunagi ei või teada.

Nüüd võiks veel välja tuua, et käisin esimest korda Hiiumaal, “avastasin”, et poliitika ongi räpane, kaotasin elust paar ebamääraselt (mitte)vajalikku inimest, sain juurde rohkem kui paar üheselt olulist inimest… Ahh, aitab praeguseks küll.

Üks asi, mis aga alati sünnipäeva puhul meeldib: tähistab ka talve lõppu. Kevad toob alati uue hingamise, toob arvatavasti ka tänavu. Aastaaegadest mu vaieldamatu lemmik.